Täna tahan kirjutada motivatsioonist. Ja mitte ainult. Tahan kirjutada sellest, kuidas kõigi raskuste kiuste liikuda oma eesmärkide poole ning pöörata raskused hoopis enda kasuks tööle.
Ma tunnistan, olen perfektsionist. Mul on kogu elu olnud suhtumine- kas kõik või mitte midagi. Tootsi laadne suhtumine- kui tervet ei jõua, tee pool, ajab mind hulluks.
Seda raskem on, eriti perfektsionistil nagu mina, jätkata treeningutega, kui mingil põhjusel on treenimine raskendatud- kui olen mõne lihase ära tõmmanud, kuskilt valutab jne. Kui “täiega panna” ei saa, siis ei paneks üldse.
Mul on olnud elus päris mitmeid vigastusi, mis tekkinud nii korvpalli mängides, jõusaalis ja ka mujal.
Ühesõnaga asju juhtub.
Ja tegelikult ei räägi ma ka ainult takistustest nagu vigastused, vaid ka hetkelisest kavast kõrvalekaldumises. Kas siis mingil päeval liigsest söömisest, trenni ärajäämisest jms.
Aga erinevalt kodus konutamisest ja enese haletsemisest, olen ma need olukorrad pööranud enda jaoks hoopis teistpidi- motiveerivateks.
Kohe räägin, kuidas…
Alati on midagi, mida sa saad teha. A-l-a-t-i.
Vigastasid õlga? Treeni alakeha. Tee harjutusi, mida sa saad teha.
Hüppeliiges kipsis? Vabalt saad treenida ülekeha.
Toitumine läks ühel õhtul käest ära… mis siis sellest, pane homme kava järgi edasi.
Ma tean, et see on raske, ent hiljem, kui kõik korda saab- ja usu mind, kõik saab korda- siis sa kahetsed, et ei treeninud.
Mul oli kolm päeva tagasi põlveoperatsioon, kaks kuud pean olema eemal oma tööst Bodypump’i treenerina, aga ma tulen ikka jõusaali. Teen asju, mida ma saan teha.
Ma ei jäta pooleli, ei löö käega ja ei jää diivanile vedelema. Ära sina ka jää. Ükskõik kui raske see ka ei oleks, tee need asjad ära. Meil on kõigil raske, ent kui jätad pooleli, on pärast veel raskem.
“Rongi peale” on alati megaraske tagasi hüpata ja oi-oi kui kergelt see mugavustoon tuleb. Nädal tundub mittetreenimine ebamugav, aga siis juba päris mõnus.
Pööra raskused enda kasuks ja hoopis motiveerivaks
Sa ei kujuta ette millise motivatsioonilaengu annab see, kui sul on raske, aga sellegipoolest oled sa trennis kohal. Sa vaatad peeglisse ja teadvustad endale, et sa ei andnud alla ja see tunne on mega.
Sa tead, et sa teed asju, mida teised ei ole valmis tegema. Ja see kannustab ja annab lisajõudu.
Pööra oma hädad tugevuseks. Ainult see eristab tugevaid nõrkadest- kõigi murede-hädade kiuste mitte lüüa käega.
Ära anna alla
Heikki
